Patriarh Ritsbek juhib Eestist maailma anglokatoliiklasi
End katoliiklikuks nimetavaid usuliikumisi on religioone ja salateadusi uurinud Jaakko Hallase sõnul maailmas palju, alustades saksakeelsetes maades tegutsevatest vanakatoliiklastest ja lõpetades sünkretistlike ehk eri usundeid ja maailmavaateid miksivate sektidega. Mõned neist on endale võtnud ka kiriku nime ja üks selliseid – Anglokatoliku Kirik MTÜ – on sündinud eestlase Heigo Ritsbeki osavõtul. Tiitlit Tema Õndsus kasutav dr Heigo Ritsbek on lausa selle 2016. aastal sündinud kiriku patriarh, kelle kirju lõpetab väärikas ingliskeelne loetelu vaimulikke ja akadeemilisi aukraade: «Most Reverend Lord Heigo Ritsbek, M.A., M.Div., D.Min., Litt.D., D.D., Patriarch, The Anglocatholic Church, President, Holy Trinity Anglocatholic School of Ministry.»
«Olen Anglokatoliku Kiriku ülemaailmne patriarh,» kirjutab Heigo Ritsbek vastuseks kirjale, milles küsisime algul tema arvamust. Pius X Preestrite Vennaskonna kohta. «Teie kirjale vastuseks teatan, et meie kirikupoliitika aluseks on printsiip, et me ei sekku teiste kirikute omavahelistesse suhetesse.» Ka roomakatoliku kirikuga, mida juhib Vatikanist paavst, polevat anglokatoliku kirikul «mingeid ametlikke sidemeid ega kontakte, samas on meie suhtumine kõikidesse Eestis tegutsevatesse kristlikesse kirikutesse heatahtlik». Mullu oma autobiograafia «Tagasivaade» ilmutanud Tema Õndsus lisab, et isiklikult suhtub ta nii Eestis roomakatoliku kirikut esindavasse piiskop Philippe Jourdani isikusse kui ka roomakatoliku kirikusse üleüldse suure lugupidamise ning austusega.
Millal anglokatoliku kirik loodi? «Ametlikult 21. veebruaril 2016 Asutaval Sinodil Tallinnas, Eestis,» vastab patriarh Ritsbek. «Enne seda oli juba tegutsenud Eesti Anglokatoliku Kirik aastast 2012. Anglokatoliku Kiriku loomise taga olid erinevad jurisdiktsioonid paljudest maadest anglikaanidest ning ka vana-katoliiklastest, kes soovisid jätkata Kirikuna traditsiooniliste õpetustega, ega minna mitte kaasa ebapiibellike naiste ja homoseksuaalsete meeste ordinatsiooniga vaimulikeks.»
Ta lisab, et «õpetuslikke erinevusi roomakatoliku kirikuga ei ole meil palju», siiski ei ole Ritsbeki esindatud kirikus vaimulike tsölibaati, liturgias kasutatakse anglikaani kõrgkiriklikku missat või vanakatoliku missat ning vanakatoliku traditsioonist on paavstliku ilmeksimatuse doktriini ja Neitsi Maarja pärispatuta eostumise dogma (1854) mitte-vastuvõtmine. «Tunnustame esimese 7 oikumeenilise kirikukogu otsuseid. Kuna peale II Vatikani Kirikukogu (1963–1965) on ka roomakatoliku kirikus missa rahvakeelne ning roomakatoliku kirik on kasutanud paavsti ilmeksimatuse dogmat vaid üks kord, siis on erinevused muutunud veelgi väiksemaks,» märgib Ritsbek. Eestis olla liikmeskond alla saja, kuid muidu tegutsevat kirik «maailma 30 riigis Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aafrikas ja Aasias ning Austraalias», kokku on enam kui 30 000 usklikku. Kiriku lipukirjaks on ladinakeelne lause «Non Nobis Domine», mis otsetõlkes tähendab «Mitte meile, Issand». Tegemist on osaga 115. psalmist: «Mitte meile, Issand, mitte meile, vaid oma nimele anna au.»
Patriarhiks valiti Ritsbek enda sõnul Kiriku Asutav Sinodi poolt 21. veebruaril 2016. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta töötanud Eesti Metodisti Kiriku Valitsuse sekretärina ning olnud Tallinna metodisti koguduse pastor. 1989. aastal emigreerus ta koos perega Ühendriikidesse, kus kaitses Bostoni ülikooli teoloogia osakonnas doktoritöö metodisti kiriku misjonist Eestis.
